Mõlgutustihane.

Väide: LCHF-i ja paleo dieedid on ainuõiged, kuna meie esivanemate toidlaud oli selline, seega see on meile kasulik.
Mina: err, kindel või? Minu esivanemad ei teadnud, mis äikest põhjustab. Mis neid siis nüüd toitumisalasteks ekspertideks teeb, kui nad samas paljudest asjadest enda ümber mitte midagi ei teadnud?
Üldiselt mind veenas LCHF-i peale vahetama just see teave, et nii suures hulgas (valmis)toiduainetes, mida poest toon, on suhkur sees. Äkki on minus väike(kodanlik) punkar peidus, sest mulle ei meeldi mõte, et olen by default sunnitud mingit ainet, mis ilmselgelt suures koguses ei ole kasulik, palju sisse sööma. Kui ma näiteks naudin võileibu, teen endale pastat tomatikastmega või karriga riisi, eriti veel kui ma olen laisk ja ostan valmis pasta- ja karrikastme, saan ma kokku nii suure portsu süsivesikuid, et nt vitamiinirikkaid marju pole magustoiduks üldse enam mõtet süüa. Aga tahaks ju. Seepärast taipasingi, et selleks, et millegagi maiustada saaksin, peab põhisöök olema sv-vaene ja toitainete rikas. Uust dieet paneb vähem sööma, seega on kehal vaja väiksemast kogusest kõik vajalik kätte saada, ergo mul on vaja valmistada endale väike ports toitainete tihedat sööki, mitte lasta sööta endale sisse suurt kogust toitainelahjust.