neljapäev, 13. oktoober 2005

...paarsada meetrit kõva asfalti, leheprügist ja tühja. sammude kaja ja hästi aeglane tempo, et jõuaks kirsitubakat nautida. teadmine, et kodu on siin samas, soojendab, samas ei tahaks veel sinna minna. sest keegi ei liigu, keegi ei häiri, on vaid mina ja mõtted ja karge öö...

...ees ja taga ulatuvad raudteerööpad lõpmatuseni. vaikivad laohooned seisavad roostes väravate taga, mõnele luitunud seinale on keegi end värviliselt jäädvustanud. harva läheb mööda mõni vanainimene, küürus vanuse ja turukottide all. kuid tramm, mis üle pea koliseb, tekitab igatsetud metroo-tunde. mõnel soojemal päeval on võimalik tuult isegi Kuumaks Metroo Õhuks kujutada. ja ma Jumaldan seda paika...


*E.is our playground
T. is our town

Kommentaare ei ole: