teisipäev, 25. jaanuar 2005
inimeste tantsimas vaatamine on kurjast. ja kui valdav enamus oskab hästi tantsida, siis on masendus garanteeritud.
bailationo - noh jah, vist päris mitte minu tants, kuna vaatamata väga heale väljanägemisele ta siiski mind jäägitult ei võlunud. aga tantsimise, kogu liikumise, kontseptsioon, idee ja pilt...ma tunnen ennast hetkel nii mõttetu minionina. ma võin ju tegeleda igasuguste asjadega, aga kahe silma vahele on jäänud nii lihte ja loogiline, kuid samas vaimustav asi nagu tantsimine. ma ei ole tulnud idee peale rakendada oma keha selleks, milleks ta peaks võimeline olema.
miks? ja kuidas küll?
inimkeha on kaunis, kui ta liikumises on (by Umberto Boccioni), isegi kui ta on ebaproportsionaalne. sest vist siis, kui ta on õppinud tegema õigeid liigutusi koos ja vabalt, moodustub liikumisest ta ümber mingisugune keskkond, kuhu ta korraga sobib ja seal ilus on...
ma sen dav .
ja nüüd ei parane vist asjad enne, kui ma pole ise tantsima läinud...
oeh.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar