Ma olen praegu nagu kataloonlane, jube kiire ja palju teha, aga jube uhke selle üle.
Terve september otsa ei toimunud mitte midagi, keegi mulle midagi ei pakkunud ja peale kahe korra nädalas koolis käimise ma suurt muud ei teinud. Oktoobri algus oli umbes samas stiilis, aga viimase kahe nädala jooksul sain ma tööpakkumise kolmest erinevast kohast. Üks pikaajalisem, kaks lühemaajalist. Ja nüüd olengi siin, kus olen. Täna põrutan pooleteiseks päevaks Kuressaarde, järgmisel nädalal Viljandisse. Kodus olles meisterdan subtiitreid ja tõlkeid teha. Ja lisaks sellele on vaja ka kool ära lõpetada.

Päris äge on :)