Kummitab, minevik kummitab.

Täna öösel tuli see jälle tagasi, unenäos seekord. Aga huvitavalt mitmekihiliselt, kuna ma nägin unes gaidiüritust, mida ilmselgelt olin kunagi varem samuti unes näinud. Sest et nii suurejoonelist ja kostümeeritud ja igasuguste põnevate atraktsioonidega laagrit/kursust vms ma küll oma 14 a pikkusest gaidikogemusest ei mäleta. Väga võimas üritus, aga kummitav just seetõttu, et ma tegin seal väikese ajarännu. Vaatasin praegu 23 olles (unenäo) üritust, milles (unenäos) osalesin umber 16-17 aastaselt. Naljakal kombel nägid kaks mind seal välja täiesti ühesugused, vanem ehk naeris ja naeratas rohkem kui noorem.

Alateadvus hakkab vaikselt ära keerama või siis pean ma minema mingite deemonite ja oma minevikuga rahu tegema. Viimasel ajal on väga väga palju minevikuinimesi mu ellu tagasi ilmunud ja see on väga vahva, aga kahjuks tulevad nendega koos ka mälestused. Nii suurepärastest hetkedest, aga ka fakkd app momentidest, mida hea meelega unustasksin. Ülikooli alguses juuksed maha lõigates tegin endast uue inimese, jätsin kogu vana pahna (vist siis koos vanade inimestega) selja taha ja sukeldusin uude aega ja uutesse sõprustesse. Ja nüüd on nad jälle pikaks kasvanud. Juuksed siis. Ilmuvad välja vanad sõbrad. Kes võtavad kaasa vanad pildid ja mälestused. Ning vanad haavad lähevad jälle lahti.

Midagi pean ma ette võtma.