aah! *ringutab*

tavaliselt kui inimesed ütlevad asju a la "täna ei ole ikka üldse minu päev" või "ma lihtsalt ei lähe käima" või "nagu vati sees oleks" jne, siis ma kortsutan kulmu, kehitan õlgu ja mõtlen, et mis jura. pinguta rohkem ja laiskle vähem. aga eile tabas mind ennast üks selline. ja kuna säärased päevad esinevad mu kalendris võrdlemisi harva, siis oli see seda hullem. ei osanud ma rääkida eesti keeles, ei osanud rääkida ingise keeles. kella kolmeni päeval ei olnud ma üles ärganud ning häälgi oli unise isakaru oma - teate küll, selline madal ja kare.

küll on hea, et täna on teistmoodi hommik.

lõpetuseks: ärge praegu Tallinnas hingake. venemaa põleb ja saastab meie õhku.