mnjah, vanainimene on keeruline olla. juba poole üheksa paiku on uni läinud ja ei ole ka erilist isu kitsasse voodisse edasi tukkuma jääda. seetõttu tuian mööda korterit ringi, pesen eileõhtuseid klaase, silmanurgast jälgin cnn'i ja lugusid "enneolematust vapruses ja enesesalgamisest". waw, what heroes...whaddeva...rummi juua ja lämiseda on täitsa vahva, pool-ootamatu sissevajumisega teiste õhtused plaanid ära rikkuda - he he - aga miks ei garanteerinud alkohol mulle kotina-magamise ööd? ja voodisse ma tagasi ka ei lähe, sest see kelle kõrvalt ärkasin on võõras. karvutu ja...veider. aga noh, kõigil käivad mingisugused ekstravagantsuse hood ja ju siis vahel peab neile ka järgi andma. eks mul endalgi on mõnikord vajadus muutuda, tõenäoliselt teengi ma endast varsti midagi muud.

buragol. i demand sun for excellent after-drinking morning!!