Postituvi Taanimaalt, Christianiast.

Jah, kõik te näljased, eile käisin ma ka seal ära.

Omamoodi kogemus...ja natuke nukker kogemus. 'Kuldaaja' riismeid on veel näha - hulgi graffitit kõikmõeldavates ja -mõeldamatutes kohtades (kas te joonistaks spreiga täis oma elutoa diivani?), kivikujud ja -altarid välikohvikus (mis oli pigem ühe muheda, kommuuni väli-söögitoa moodi) jazzi klubi angaaris, täika ja 'niisama'-inimesed (inimesed, kes on loodud siia ilma "ah, ma niisama" olema). Aga väga ilmselge on ka see, et süsteem on sealt üle käinud. Inimesi oli suhteliselt vähe, enamus maju tühjad ja väljakud unustatud. Iga teise nurga tagant ei tulnud vastu mitte muusika ja elu ja möll, vaid pigem kottpükstes nooruk või politseinik. Võib-olla on asi jahedates ilmades, võib-olla on suviti seal rohkem elu, aga nii palju kui ma kuulnud olen, siis ütlevad ka need, kes vana head aega mäletavad, et Christianiast ei ole enam suurt midagi järgi. Sealne elukeskond pole nüüd enam midagi muud, kui atraktsioon.
Aga samas, kui seal natuke ringi tuhnida, võib leida jutukatkeid või muid killukesi, millest saab aimata, mis kunagi oli. Üks on näiteks eelnevalt mainit jazz klubi. Teine koht on täika. Mmm...kulinad! Hulk lette sigarettide, piipude, riiete ja väga väga väga ilusaid kõrva-, nina-, saba- ja muude rõngastega. Me veetsime Katiga pool tundi sõrmuste leti ees, vaagides ja valides. Aga teie kõik, kes te novembri alguses mõtlete siia tulla, parem hankige kuskil kotitäis ilusat ilma, sest vihmaga ei toimu Christianias mitte kui midagi.

Aga jah. Mul on täitsa hea meel, et sinna sisse piilusin. Kuigi alguses oli natuke kummaline ja kõhe, ei teadnud päris täpselt mida vastutulijalt oodata, siis lõpuks oli seal isegi täitsa mõnus ringi jalutada. Me ei olnud tol õhtul eriti suhtlemistujus ja pigem tahtsime kõike lihtsalt vaadata ja näpuga katsuda, seega sõpru me sealt üles ei korjanud. Küll aga tullakse kummalist inglise keele aksenti, või siis lihsalt eesti keelt kuuldes küsima, et kust pärit.

Vot jah. Võib-olla lähen ma homme sinna tagasi ja ostan endale midagi. Sest siiani ei ole ma Kopenhaageni pealt leinud teist nii ilusaid ehteid müüvat kohta. Kõrvarõngas - unenäopüüdja, kuidas teile meeldiks?