hm...see peab vist olema nüüd ajalooline hetk. minu armsas väikses vaikses kodukeses toimub LAN...
Suurtuba on täis juhtmeid, monitore, kellatud rauda, ekraanile kinnituvaid silmapaare, juurdetekkivaid alkopudeleid, tühje viineripiruka taldrikuid, luupivat Queenlisti, poolalasti mehi ja lõppematut kohvi. muidugi ei tohi unustada hüüdeid 'n00b, plz!', 'kekekekeke', 't**a ma r***k ütlen küll', 'xiit! xiit, n00b!' 'Vee Ooo!!!!' 'moor koffee', 'taavi! taavi! taavi!' ja 'u aar soo pwnt!!'
pole siis ime, et mingil hetkel, kui juba viimased kolmveerand tundi üle LANi miski mäng tuleb, poisid jälle oma kella-, raua- ja pikendamisjuttu ajavad, tekib mul tahtmine nad kõik perse (suure tähega) saata. ei, tegelikult, ma ei ole vihane või kuri nende peale(kui välja jätta see, et mu masin suudeti JÄLLE LANil SAMA veiniga UUESTI üle ujutada); lihtsalt on vaja minna korraks kööki, pesta nõusid või teha kohvi, lugeda Arterit või tõmmata üks koni...ühesõnaga kaduda eemale. ja minu puhul on see LANidel täiesti normaalne...
ei, aga tegelikult mulle meeldib, et mäsu siin toimub. kodune vabadus on ikka kodune vabadus.
okeid, Call of Duty jõuab kohe kohale. off to F(irst)P(erson)S(hooter)!