lämbe õhk paneb kopsudki higistama. väikesed valgete kraedega rotid põgenevad oma suurtesse konditsioneeritud klaasmajadesse varjule, nende tihtipeale alamaks peetud liigikaaslased aga võtavad särgi seljast, pühivad higi ning jätkavad muskleid pingutades killustiku loopimist.

"May i take your letters, Sir?"

minu äraspidist elu on jäänud veel 7 päeva. see on üks kummaline ja ikka veel harjumatu maailm, kus peab vara tõusma ja kohvi ajab südame puperdama, kus minust vahel tahetakse midagi ja samas üha vähem ja vähem õigustan oma eksitentsi. maailm, kus parim kellaaeg on lõppude algust kandev 4, kus ma olen hetkeks rikas nagu troll ja kus saan aimdust oma elu järgnevast 40st aastast.

"Please, VIP on line 1, Sir."

ma olen MitteElu'tum kui kunagi varem. päeval kaon bloogidesse, netikoomiksitesse, foorumitesse. öösel liigun klaaskingades. sinna vahele mahuvad mõned šokeerivalt selgitavad mõtlemishetked, võimalikult vähesed füüsilised inimesed, eemaldumine mõnedest ja lähenemine teistele. yin ja yang.

"Yes, i've finished it. Sir, do you need a copy of it too?"

ma tahtsin vist veel millestgi kirjutada. aga ma ei mäleta enam. ei mäleta...ei mäleta...ah, võib olla siiski nii palju, et naudin oma hetke olemist, säärasena nagu ta eespool kirjas on. leidsin, et vajan eluks kahte asja. ja nad mõlemad on mul olemas.

"Good bye, Sir. See you tomorrow."