neljapäev, 21. juuli 2005

...ahh, pagan, siis, kui oleks vaja, ei ole mul kunagi pastakat kotis. ma tahtsin täna libistada trammitädile väikese lipiku vahetan-raha-pileti-vastu-sahtlise, selle pärast, et ta tegi mulle ukse lahti prak sel hetkel, kui tramm liikuma hakkas. mitte, et jõudmine või maha jäämine oleks niiväga oluline olnud, aga see oli temast lihtsalt kena. ja peale selle, kui palju me mõtleme positiivselt kõigile ühistranspordi juhidele? masinate õigeaegne ja turvaline liikumine on nii iseenesest mõistetav, et tähele pannakse ainult viivitusi ja jõnksumist. aga see viimane tegelikult niisama vahepõikeks. et siis, minu peal kehtis jälle Murphy seadus, mul polnud vajalikul hetkel pliiatsit ja plaan jäi ellu viimata. kahju.

ja siis oli üks teine bussionu, kes ütles küll "uus sadama" aga mina kuulsin hinge põhjast tulevat ohet "oh juudas"

Kommentaare ei ole: