praegu on igal pool väljas tore - ruumidest väljas, linnast väljas. lund ei ole enam peaaegu üldse, taevast tuleb esimest kevadvihma ja ma võin vanduda, et paar päeva tagasi kuulsin korraks ka äikesekõminat.
aga mis mulle kõoge rohkem meeldib, on see, et kuigi veel on jahe ja mantlita liikuda ei saa, suudan ma end edukalt petta muljega, et Igitalv on nüüd läbi ja viimaks ometi läheb pikemaks ajaks soojaks.
raagus puud, sinine taevas, kollakas hein; ma suudan end siiski juba suvesse valetada.

ja, ma siiski tulen folkama. ja suhteliselt tõenäoliselt ka terveks ajaks.