pühapäev, 20. juuni 2004

"tell me why i don't like mondays?"

...tegelikult mitte, sest saabuv esmaspäev mulle mõnes mõttes täitsa meeldib, sellisel lihtsal põhjusel, et ta on vaba. üleüldse on kuidagi kummaline istuda rahulikult kodus ja mitte kirjutada mõnd esseed või õppida eksamiks. mõnus...

...me just arutasime eva, ele, eneli ja kristaga selle üle eile, kui rongis tartu poole sõitsime. omg, see oli jumalik minek. pärast Tapat oli mugav resivagun peaaegu ainult meie päralt, jalanõud tiriti jalast ja olemine tehti küpsiste ja jääteega väga mugavaks. oli päikesepaisteline laupäeva pärastlõuna, pühapäev oma ülesaneetega näis olevat liig kauges tulevikus ja kolme tunni jooksul oli mul nii lõpmata hea olla. esiteks, meie seltskond nägi tohutult hea välja - 5 chikki selja- ja magamiskottidega, täpselt sellise nipernaadilik-hulkurlik-boheemliku olekuga. teiseks, härrasmees piletikontroll oli muhe vana, kes pileteid müües peatus me juures natukese pikemalt ja rääkis loo hämaratest vene aegadest, mil rongipiletitgi oli raske saada. kolmandaks, peaaegu planeerimata minek pool-tundmatusse/teadmatusse on midagi, mida olen juba mõnda aega tahtnud, ja kui jälgisin, selg sõidusuunas, mööda tuhisevat maad ja puid, hakkas kõrvus kajama
"Europe is our playground,
London is our town,
so run with me baby now"...

selles vagunis, selles dimensioonis, selles paralleelmaailmas elasin ma liiper, meeter, puu ja sekund korraga, üha uuesti ja uuesti...kõik minekud on minu teha, kõik kaardid joonistan ma ise, maskid, mis mu ees liiguvad, nõuavad vaid piletit

...tartusse jõudes sattus eva eufooriasse, kuna oli sinna nii pikalt igatsenud ja lõpuks see soov ka täitus. kuna mina, isiklikult, pole tartut kunagi eriti armastanud, sai eva kukal ka mitu korda altkulmulise kõõrdpligu osaliseks, aga pikka peale see võõristus kadus ja lõpuks oli isegi päris meeldiv soojas suveõhtus mööda tartut mõnd veel lahti olevat söögikohta otsida. kuid jah.
peaeesmärk, 'Jesus Christ Superstari' nimeline üritus oli võimas. pean ise ka nentima, et Eplik oli suurepärane, kuid samas, ega Hansen talle alla ei jäänud. ja tõepoolest, piinamis- ja ristilöömis-stseenid olid kergeid hirmuvärivaid tekitavad momendid. igal juhul mina seda asja nautisin ja kuigi näiteks apostlite laul oli üsnagi tobe-koomiline, jättis kogu etendus mulle väga tasemel mulje...

"tell me why must i die?
kill me before i cange my mind"

...kuna pühabane päev nõudis mult aga tööl olemist, siis ei saanud ma kahjuks öisesse tartusse nautlema jääda. esialgse plaani anni ühikatuppa üksinda magama jätta ja siis ta homikul 6.30 bussiga tallinna poole teele saata võis sel hetkel veega alla lasta, kui selgus, et tuttava tuttavad liiguvad öösel autoga kodu poole. seega olin mina kell kolm juba omas voodis, selja taga 180 km vestlust kultuurilisel, hariduslikul, meelemürgilisel ja mikihiirelikul teemal. täielik müstika...

...kuid jah, mind tohutult huvitab, mis sai seltskonnast, kes must lõunasse maha jäi. ma loodan, et nende suhtlusringkond oli meeldivam, kui need poolpurjus tartu noormehed, kes oma bemmi kapotil istudes meiega suhelda püüdsid, alustades juttu: "hei, termosed!" *köh köh*
kuna kõigi kolme ülejäänud asjaosalise blogides valitseb vaikus, eeldan, et nad kas pole veel tagasi jõudnud, on liiga hõivatet või siis väsinud. jäägem selgemaid aegu ootama...

"Four winds at the four winds bar
Two doors locked and windows barred
One door left to take you in
The other one just mirrors it"

Kommentaare ei ole: