ooh ooh ooh...
täna on olnud mõnus (kuigi vastasseisuline) ÖÖ ja täesti perfektne PÄEV.
ma saabusin koju umbes kl 8 hommikul, olles olnud öö otsa üleval ja rääkinud juttu, kuulanud muusikat, kõndinud varahommikul vanalinnas ringi ning teinud näljasele inimesele hommikusööki. ja siis vihastasin ma selle sama, nüüd enam mitte nii näljase inimese, välja, muutudes korraga jube aktiivseks ja lahkudes tema juurest umbes sel hetkel, kui ta oli keset kõige magusamat unenägu. vabandust, aga mingi nimetu tunne ajas mind kodu poole...
minu meelest oli jalutuskäik võrratu, sest tänavad olid peaaegu inimtühjad (kohtasime kokku 13 inimest - siiski, pagana palju). vaateplatvormil suutsin vaimusilmas tõusta õhku ja lennata üle kesklinna, mööda gonsiori tänavat kadrioru poole. ja siis vaatasin, kuidas ühe nurga alt võimutseb vanalinn kõige üle - nii sadama kui ka moodsa keskuse üle, ning teise nurga alt on pisike ja armetu ning selle taga kõrguvad domineerivalt 'pilvelõhkujad'
aga päev. oo, see päev...
ma olen ammu igatsenud võimalust, mil eelneval ööl olen olnud üleval ja päevaks tulen koju magama. korter on tühi, ühtegi tagant sundivat kohustust ei ole ja 12 h võib voodis horisontaalasendis maha lebotada. parim oli aga see, et ma ei pidanud seda üksi tegema. ja siis, kui uni oli korraks jälle ära läinud ja kinniste ribikardinate vahelt paistev valgus üles äratas, sai rääkida asjadest mis omas peas või ümbritsevana mõjutavad.

...i don't rush myself in things that matter...numbers instead of words...english as true element...what is real and what is not...

üle pika aja vaieldamatult üks parimaid päevi. ja ärge arvake, et mul suurest magamisest uni praeguseks hetkeks läinud oleks - oh ei, nii pea kui lõpetan, olen tagasi linade vahel.

homme olen ma asjalik ja aktiivne. täna aga...päeva jooksul olen näinud täpselt 5 inimest, ja neidki suht unsegaselt....